Armas kirikuline!

Tänavu möödub 110 aastat Rapla kihelkonnast pärit suurmehe Uku Masingu (11.08.1909 – 25.04.1985) sünnist. Raikküla Lipalt Einu talust pärit teoloogi, filosoofi, orientalisti, folkloristi ja luuletaja Uku (aastani 1937 Hugo Albert) Masingu õde Agnes (16.05.1911 – 12.08.1981) oli Rapla koguduse õpetaja Evald Saagi esimene abikaasa.
Alghariduse sai Masing Raikküla Ministeeriumikoolis, mille järel jätkas haridusteed tollases Tallinna Linna II Reaalkoolis. 1926.aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, kus tema peamisteks teaduslikeks uurimisaladeks said Vana Testamendi teadus, mitmed orientalistika harud assürioloogiast budoloogiani ning erinevate rahvaste folkloori ja religiooni võrdlev uurimine. Juba 21 aastasena lõpetas Masing ülikooli magistrikraadiga ning oli aastatel 1932-1933 välismaiseks stipendiaadiks Berliini ja Tüübingeni ülikoolide juures Saksamaal.
Lisaks Vana Testamendi teoloogiale täiendas ta ennast seal ka judaistikas, etiopistikas, sumeroloogias, assürioloogias ja teistel aladel, samuti õppis indiaani ja polüneesia keeli. Tõelise polüglotina valdas Masing ligi 60 keelt, kes lisaks klassikalistele keeltele on tõlkinud tekste ka araabia, etioopia, süüria, kopti, pärsia, jidiši, sanskriti ja paljudest muudest keeltest.
1933. aasta sügisel hakkas Uku Masing Tartu Ülikoolis õpetama semiidi keeli ja Vana Testamendi teoloogiat. Oma kaheköitelise doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast õnnestus Masingul aegade muutuste tõttu kaitsta alles pärast sõda 1948.aastal Tallinnas. Aastatel 1946-1964 oli ta EELK Konsistooriumi teaduslik sekretär ning kirikuvalitsuse juures tegutsenud Usuteaduse Instituudi (tollase nimega Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) Vana Testamendi ja usundiloo õppejõud.
1970. ja 1980. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristikaväljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta ning on üks 14-köitelise muinasjutuentsüklopeedia “Enzyklopädie des Märchens” kaasautoreid.
Olles juba koolipõlves avaldanud luuletusi, tõlkeid, arvustusi, esseid ning isegi teaduslikke töid, äratas Masingu 1935. aastal ilmunud esimene luuleraamat „Neemed vihmade lahte” kohe ka kriitikute tähelepanu. Koos Betti Alver, Bernard Kangro, Kersti Merilaasi, Mart Raua, August Sanga, Heiti Talviku ja Paul Viidinguga kuulus Uku Masing tollal noori eesti luuletajaid ühendanud Arbujate sõpruskonda. Kuigi Masingu luuletuste arvu hinnatakse mitmele tuhandele, sai tema looming nõukogude ajal ilmuda üksnes välismaal. Sellele vaatamata mõjutas ta luule, mida kodumaal paljundati vaid omakirjastuslikul teel, oluliselt mitme põlvkonna eesti noori haritlasi.
Kuigi Masingul endal polnud võimalik Piibli radadel kõndida, on Jeruusalemma holokausti muuseumi Õiglaste alleel Uku Masingu nimeline puu, kuna ta oli saksa okupatsiooni ajal varjanud ühte oma õpilast, hilisemat tuntud folkloristikaprofessorit Isidor Levinit.
Masingu õpilase Toomas Pauli hinnangul oli Uku piiride püüdja, kelle huvid ja kompetentsus ulatusid enamikest inimestest palju kaugemale, mistõttu jäi ta paljudele ka mõistetamatuks. Hando Runnel on Masingut tema suure mõtlemisvõime ja väga laia haarde tõttu pidanud isegi otsekui inimeseks teisest maailmast.
Oleme selle aasta Rapla kihelkonnapäevade üritused ühendanud Uku Masingu tähtpäevaga, mis kulmineeruvad konverentsiga reedel, 9.augustil Lipa koolimajas ja pühapäeval, 11.augustil Rapla kalmistul, kirikus ja pastoraadis. Tere tulemast sellest osa saama!

Õnnistussooviga
Mihkel Kukk
koguduse õpetaja